Ivan Aleksandrovitš Gluhhov (1927-1999) sündis Tuula oblastis Suvorovi rajooni Kulešovi külas sügavalt usklikus maaperes. Ta kasvatati üles kuulekuse, töökuse ja õigeusu vaimus ja õpetati heatahtlikult suhtuma teistesse inimestesse. Tema isiksuse kujunemisele avaldas tugevat mõju ema, Jevdokia Sergejevna, keda Gluhhov sügavalt armastas ja austas. 1930. aastatel kolis pere Moskvasse, kus Ivan 1945. aastal lõpetas kooli ning 1948. aastal - ehitustehnikumi, mille järel töötas tehnikuna Moskva elamuvalitsuses. Gluhhov oli Aleksejevskoje külas asuva Tihvini kiriku pühendunud koguduseliige ja teenis seal altaril.

Soovides saada teoloogilist haridust, asus ta 1951. aastal õppima Moskva Vaimulikku Seminari, mille 1955. aastal edukalt lõpetas. Hiljem õppis Gluhhov Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1959. aastal teoloogia eriala doktorikraadiga. Tema diplomitöö teemaks oli “Kristlik õpetus kurjast ja selle avaldumisvormidest”. Akadeemia Nõukogu otsusega jäi Gluhhov Akadeemiasse professori stipendiaadina ning ta määrati inspektori assistendiks. Seminaris hakkas ta õpetama usuõpetust ja Vene kiriku ajalugu, ning alates 1972. aastast - sektoloogiat. Samal aastal sai ta dotsendi teaduskraadi.   

Oma töö eest sai Gluhhov Püha Vürst Vladimiri III järgu ordeni ja Vaga Radoneži Sergi II ning III järgu ordenid ning  Püha Patriarhi aukirja. 1995. aastal tegi ta palverännaku Pühale Maale. Oma viimastel eluaastatel oli I. Gluhhov Moskva Kõikide Pühakute Kiriku koguduseliige. Seal toimus ka tema   matusetalitus. Ivan Gluhhov maeti Blagoveštšenski küla kalmistule.

Gluhhov oli range õpetaja, kes nõudis teadmiste omandamist püsivalt ja järjekindlalt. Samuti oli ta nõudlik eksamite vastuvõtmisel. Tema õpilased pidid peast teadma mitutsada tsitaati Pühakirjast. Katekismus, mis on õigeuskliku maailmavaate alustala, ja mida ta õpetas Seminaris esimesel kursusel, oli Gluhhovi õpilaste seas lemmik aine. Peale selle aine selgeks saamist oli kerge tudeerida ka kõiki teisi õppeaineid. Õpilased võrdlesid tema loenguid liikluseeskirjade tundmisega: kui need on selged, siis saab kindlalt ja rahulikult ette võtta raske eluteekonna.

I. A. Gluhhov pidas kõige tähtsamaks kuulajate hingede harimist läbi õigeusu õpetamise, Ta pöördus kuulajate parimate isikuomaduste poole ning suunas neid Tõe juurde. Ta seisis alati kindlalt Pühade Isade õpetuse eest ja seda oli eriti tunda tema dialoogides oikumenistide ja teiste konfessioonide esindajatega. Need, kes osalesid tema loengutel, mäletavad Gluhhovit tänutundega, kui väljapaistvat, laialdaste teadmistega pedagoogi, kes jagas heldelt oma teadmisi õpilastega ning oli tähelepanelik ja kaastundlik inimene. 

“Õigeusu katekismus” on mõeldud lugejale, kes soovib saada üksikasjalikku juhendit õigeusu õpetuse kohta. Raamatus selgitatakse usu, lootuse ja armastuse juhtmõtteid. Õpetus kristlikust usust on lühidalt kokku võetud Usutunnistuses. Selle keskmes on kõik kristlikud põhitõed. Kristliku lootuse õpetus sisaldub palvetes, täpsemalt - “Meie Isa palves” ja “Õndsuse käsusõnades”. Õpetus kristlikust armastusest on edasi antud Jumala Seaduses või Kümnes Käsus.

I. A. Gluhhovi “Õigeusu katekismus” on õpetus õigeusu põhitõdedest, mis vastab täpselt Pühade Isade kirjutistele, kuid mis samas kajastab autori isiksuse sügavust, tema usku, lootust ja armastust Jumala vastu ning tema tulihingelist soovi äratada ja tugevdada samu tundeid ka oma auditooriumis.